Koljati kepp ja hädaorg (viimane peatükk: Koljati juured)

Foorum :: Old :: Whatever

View previous topic View next topic Go down

Koljati kepp ja hädaorg (viimane peatükk: Koljati juured)

Post  Rass on Thu Apr 07, 2011 2:02 pm

PALUN MITTE SOLKIDA MINGI PASAGA

Koljati kepp ja hädaorg
Rasmus Tamm


Sisukord
  1. Koljati juured




Autori lugu


Tegu on uue noore autoriga Eesti kirjandusmaastikul. Tema elu kirjeldavad kokkuvõtvalt kaks sõna: häda ja viletsus. Ja tema elupaigaks on tundmatu koht punktis B. Järgnevat kirjandusteost võib käsitleda kui selle autori varjunimega Koljat elulugu. Või vähemalt midagi selle sarnast. Noore autori peas mõlkuvad ainult kaks mõtet: Koljati kepp ja hädaorg. Kui ta aastal 2011 oma esimest raamatut hakkab kirjutama, siis ta pole veel kuulus. Täname, et võtsite vaevaks sellesse sügavamalt pühenduda!



Sissejuhatus


Järgnev lugu räägib autori elust. Siinkohal autor soovis selle loo tõsiduse tõttu mitte oma nime avalikustada. Autor a ka Koljat on noor kirjanik Eesti kirjandusmaastikul, kes elab punktis ÖB. Kui ta elu algas, oli pauk juba käinud ja orgasm saadud. Aga see lugu ei räägi Koljati seeniorite kepist, vaid Koljati kepist ning tema masendavast ja kurvast elust a ka Hädaorust. Loosse on põimitud mitmesugused lood tema külast, naaberküladest, naaberkülade naaberküladest ning nendes elavatest isikutest. Autori palvel käsitleda antud raamatud ettevaatlikult, sügava mõtiskluse ning tõsidusega!


Last edited by Rass on Thu Apr 07, 2011 4:27 pm; edited 4 times in total

Rass
Draakon

Posts : 298
Join date : 2010-11-04

View user profile

Back to top Go down

Re: Koljati kepp ja hädaorg (viimane peatükk: Koljati juured)

Post  Rass on Thu Apr 07, 2011 2:16 pm

KUSTUTADA!


Last edited by Rass on Thu Apr 07, 2011 4:26 pm; edited 1 time in total

Rass
Draakon

Posts : 298
Join date : 2010-11-04

View user profile

Back to top Go down

Re: Koljati kepp ja hädaorg (viimane peatükk: Koljati juured)

Post  Rass on Thu Apr 07, 2011 4:26 pm

Koljati juured


"MÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!! MÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!!" hüüatasin ma. See polnud halb enne, see polnud uni. Mis siis õigupoolest juhtus tol kevadisel päeval? Pean lõpetama, isa koputab uksele ja nõuab valjuhäälselt, et ma talle appi tõttaks.

"Mis on isa?" küsisin veidi ähkides õue tõtates. Tõsi, kolisime perega Kreekasse ja siin võib ka kevadel aknad vabalt lahti lükata ilma, et peaks kartma järjekordset külmetust. "Palun aita mul see auk lõpuni kaevata. Tahaks enne vihma tööga lõpule saada," isa vastas. Vihma sajab siin tõesti tihti. Kuigi soe, on ta siiski aegajalt üsna tüütu. Tahaksin minna randa päevitama, kui see padusadu ükskordki lõpeks. Me teeme endale kõige uhkemat aeda kogu küla peale. Aga see nõuab üsna ränka vaeva, peaks mainima. Sellegipoolest loodan, et sellest saab asja, kui kõik koos ühiselt vaeva näeme.

Minu peres on viis liiget - ema, isa, vend, õde ja mina. Nende privaatsuse huvides jätan nende nimed nimetamata, aga tähistame nad näiteks nimedega... Isa Loria, ema Adolf, vend Lisa ning õde Gustav... ei, parem siiski nimetan nende õiged nimed: isa Adolf, ema Loria, vend Gustav ning õde Lisa. Jah, täpselt nii ongi, Eesti päraste nimedega inimesi meie perekonnas ei leidu. Veel on mul koer Thunder ning kass Pinky.

Isa töötab kohalikus metallitööstusfirmas asedirektorina. Põhiliselt tegelevad nad autotööstuste varustamisega. Aga siiski, mulle väga meeldib tema kabinet. Tammepuust põrandad, antiiksed eebenist suurte ustega kapid, millel ees pronksist käepidemetega uksed. Uhke pikk eebenist laud, mille taga on kõige tähtsam ese - mugav, pehme, vägagi pehme tugitool. Lauasahtlist, või siis pigem juba "lauakapist" saab alati Kuuba sigareid ja head viskit. Ning siis veel tema põhiline tööese - 50-tolline plasmateleviisor, mida ta küll väidetavalt tööajal ei vaata, aga muud ma teda tegemas pole näinud.

Ema on kodune, kasvatab väikevenda. Siiski üsna ränk koorem arvestades, et meie pere kokku sööb nagu üks suur metsloom, toad ajab väikevend alati sassi ning ega ma ise ka suuremat sorti enda järelt koristaja pole. Aasta pärast läheb vend lasteaeda, siis lubas ema kooli tööle tulla. Oh õudust, seda veel vaja!

Vend, nagu ma juba mainisin, on väike. Alles kahe aastane. Siiski mulle meeldivad väga väikesed lapsed. Nii hea, et ta meil olemas on. Ta oskab juba rääkida, ütles eile oma esimese sõna: Koljat. Paistab, et oleme vägagi lähedasteks saanud.

Õde, ma võiksingi temast rääkima jääda. Kõigepealt, mida tema puhul märgata ja mida isegi mina, olles tema vend, ei suuda märkimata jätta, et ta on üüratult kaunis. Just niisama kaunis, kui võtta miljonid roosid, miljonid tulbid, päike, need kõik kokku liita ja jäädagi seda tegema. Ta on minust üksjagu lühem, umbes meeter seitsekümmend. Pikkade, nabani süsimustade juustega. Sportlik, vägagi, sale. Kontrastsed peened kulmud ja muideks, täiesti naturaalselt selline. Erksad hallikas-sinised silmad ei saa lihtsalt märkamata jääda. Aga kui nüüd välimus kõrvale jätta, on ta üks tavaline teismeline. Koolis on kehvad hinded, kodus väga palju aega ei veeda, selleasemel käib külapeal pidudel tantsimas ja eriti joomas. Poisse on tal ka nagu muda märjal sügisesel päeval olnud. Ja oma mõttetut vingumist ei suuda ta kohe mitte kuidagi lõpetada. Ikka ja jälle ta karjub, "Tahan siit hädaorust juba ükskord minema saada, kaua võib! Tõesti, kõik on nii räpane ja vastik, linnas oleks ikka poole parem elada..." Tegelikult ma tahaks isegi siit minema saada. Ei istu väga see küla elu, liiga vähe rahvast kuidagi ja üldse liiga suletud.

Rass
Draakon

Posts : 298
Join date : 2010-11-04

View user profile

Back to top Go down

Re: Koljati kepp ja hädaorg (viimane peatükk: Koljati juured)

Post  Sponsored content


Sponsored content


Back to top Go down

View previous topic View next topic Back to top


Foorum :: Old :: Whatever

 
Permissions in this forum:
You cannot reply to topics in this forum